1.1. Tartu linnaujula ehk Arnold Matteuse ujulakompleks - I osa

Tartu linnal on mitu nime, üks neist on Jõelinn. Enne teist maailmasõda võis näha Emajõe kallastel rohkelt paate ja laevu. 19. sajandil kogusid populaarsust merekuurordid, kuna ujumist peeti oluliseks immuunsüsteemi tugevdajaks ning turgutajaks. Tartus ei olnud suplemiseks eraldi randa, seega ehitati meestele ja naistele eraldi kinnised supelmajad, kuna privaatsust peeti sellel ajal oluliseks. Supelmajad asusid Emajõel, kuni 20-ndate II pooleni Kivisilla ja Vabaduse silla vahel.

Tartu linna ujula ehitus. ERM Fk 2821:60. Eesti Rahva Muuseum. http://www.muis.ee/museaalView/541785

Uue supelparadiisi autor oli legendaarne Tartu linnaarhitekt Arnold Alvil Matteus (1897−1986), kes kuulus Eesti soost arhitektide esimesse põlvkonda. Arnold Matteus õppis arhitektuuri Karlsruhe Tehnikaülikoolis ning silmaringi avardasid ka mitmed reisid ning komandeeringud teistesse Euroopa riikidesse. 

1926. aastal valiti Arnold Matteus Tartu linna arhitektiks. Linnaarhitektina oli tema jaoks oluline Emajõelinna korda tegemine, selle kaasajastamine ning haljastamine. Tartu heakorrastuse programmi raames puhastati jõekaldad, lammutati putkad ning vanad supelmajad. 

1928. aastal projekteeris Arnold Matteus tartlastele uue kaarja puidust ujulakompleksi, mis paiknes linna põhjapiiri vasakul kaldal. Matteus pidas asukoha valikul oluliseks vee puhtust, heade ühendusteede olemasolu ning päikeserikkust. Valminud hoone avati 3. juunil 1928. aastal ning ujulasse mahtus 3000 külastajat.

 Tartu ujula Emajõe ääres. ERM Fk 2977:88. Eesti Rahva Muuseum. http://www.muis.ee/museaalview/2677409

Fotol "Tartu ujula Emajõe ääres" näeme, et hoone on jaotatud kolmeks. Keskel asus üldala koos liivarannaga. Seal sai ujuda 50 m pikkuses basseinis või supelda poolringikujulises madalamas basseinis. Ujula otstes asusid privaatsed alad ja basseinid meestele ning naistele. Meesteujula valmis alles aastal 1939, mille autoriks on arhitekt Voldemar Tippel (1907–1995). 

Ujulakompleksi kuulusid 12 m kõrgune hüppetorn, ambulants, kõlakoda, kassa, oote- ja riietuskabiinid, einelaud, süstamaja ning abihooned. Suplejaid ning suvitajaid rõõmustas kord nädalas oma mänguga orkester ning iga päev mängis raadio- ja grammofonimuusika.

KASUTATUD ALLIKAD:

Juske, Jaak. (2013). Lood unustatud Tartust. Tallinn: Pegasus.

Kärdla, Eevi (koost.). (2005). Tartu vanadel fotodel/ Tartu in Old Photos. Tallinn: Tänapäev.

Raudsepp, Raili. (1998). Kuulus arhitekt Arnold Matteus. Tartu: Tartu linnavalitsus.

Püttsepp, Liina. (2018). Tartu lood: supelparadiis Emajõel. [Ajaveebi sissekanne] Rahvusarhiivi ajaveeb, 22. november. https://blog.ra.ee/naitus/tartu-lood-supelparadiis-emajoel/ (24.04.2020).