3.3. Endine Tartu Ülikooli Psühhiaatriahaigla - III osa

Endine Tartu Ülikooli Psühhiaatriahaigla. (27.03.2020). Foto: Eliisebeth Pruus

Psühhiaatriahaigla palatid olid suured, sinna mahtus suurusjärgus 50 patsienti ära. Haiglahoone esimese korruse tiibades asusid rahutumad patsiendid ning seal oli kinnine osakond. Teise korruse tiibades asusid rahulikumad patsiendid. Endaga hakkama saavad patsiendid liikusid koridori peal ringi. Hoone keskel oli neuroosi osakond, kus said abi need, kellel olid mingid hirmud või unehäired. Patsiendid, kes tulid endaga toime, olid valdavalt oma rõivastega ning neil oli ka linnaluba.

Päevinäinud aken. (27.03.2020). Foto: Eliisebeth Pruus

Psühhiaater Pille Talvik meenutab: "Staadioni tänava haiglahoones olid hästi peidetud kitsad trepid, mille kaudu liikusid haigla sanitarid. Vahepealsed uksed olid lukus ning need käisid lahti erivõtmega, mida kutsuti "trukkliks", sellel oli veetilga kuju. Hiljem arstina sain teada, et kui psühhiaatriahaigla patsiendid tahtsid minema lipsata, siis nad tellisid 5-kopikalise paksust alumiiniumist valmistatud limonaadi- või õllepudeli avaja, mis oli U-kujulise käepidemega. Lahtised otsad painutati kokku ning sellest tekkis tilga kuju. "Pudeliavaja-ukseavaja" – igati paslik viis, kuidas randa minna." ^[1]

Talvik mäletab lapsepõlvest seika, kui mõned patsiendid läksid Emajõe äärde ujuma. Randa minemiseks pidid nad haiglahoone krundi taga nurga trepist alla tulema, mis asus ei kellegi maa peal. Kõik teised olid rannas rannariietes, aga nemad kandsid triibulist haigla pidžaamat. Talvik ei mäletanud, et keegi oleks neist pidžaama väel ujuma läinud või üle Emajõe üritanud ujuda. Samas kõik ei olnud kinnisest osakonnast ning neil oli võimalik linna peal ringi liikuda.

Õed Kersti Kihno ja Katrin Pruus meenutavad lapsepõlvest seika kui Staadioni tänava haigla veel töötas: "Nõukogude ajal oli Ülejõe kandis ja Raadil levinud tarbeaia tüüp. Iluaed kui selline tuli alles hiljem kasutusele või oli väga vähestel. Aias käidi pigem maad kaevamas, rohimas või aiasaadusi korjamas kui niisama istumas. Inimeste elumajad on siin kandis suunatud tänava äärde. Aiad jäid majade taha ning koos naaberaedadega moodustasid need ühe suure rohelise ala. Elanikud kasvatasid aialappidel marjapõõsaid ning viljapuid, mis muutsid aia suhteliselt tihedaks alaks. Nii mõnigi kord nähti Staadioni tänava 48 majast põgenevaid patsiente, kes jooksid üle sõidutee, ronisid üle aia ning peitsid ennast sanitaride eest inimeste aedades. Tihti kükitasid põgenikud marjapõõsa all, kandes seljas kliiniku triibulist pidžaamat. Valgetes kitlites haigla töötajad tulid elumajade väravate juurde uurima, ega keegi kliiniku patsientidest ennast siin ei varja. Nemad ise ei hakanud traataiast üle ronima." ^[2]

KASUTATUD ALLIKAD:

Talvik, Pille. (2020). Endine Tartu Ülikooli Psühhiaatriahaigla. Eliisebeth Pruus. 22, juuli, Tartu. 

---

[1] Talvik, Pille. (2020). Endine Tartu Ülikooli Psühhiaatriahaigla. Eliisebeth Pruus. 22, juuli, Tartu.

[2] Kihno, Kersti & Pruus, Katrin. (2020). Mälestusi Ülejõe piirkonnast. Eliisebeth Pruus, 20. juuli, Tartu.