3.2. Endine Tartu Ülikooli Psühhiaatriahaigla - II osa

Psühhiaatriahaiglas on viibinud ka Eesti luuletaja ja proosakirjanik Juhan Liiv (1864–1913). Vaimne ülepingutus vallandas Liivil 1893. aastal vaimuhaiguse ning tal diagnoositi skisofreenia ägedaim järk.

Psühhiaatriakliiniku tagafassaad. (27.03.2020). Foto: Eliisebeth Pruus

Juhan Liiv on kirjutanud teose "Enesest ja teistest. Juhan Liivi kogutud teoksed I" (1921), kus peatükis "Kohtutele ja erainimestele" kirjeldab ta põgusalt ka psühhiaatriahaiglat: 

"Kas nüüd nendel minu kohta nõu enne peetud oli, mind hullumajaga kiusata või koguni sinna sisse viia, või tõi neid sellele mõttele tuttav luulepill ja selle mõju teel inimeste kohta – nende küsimuste pääle ei või ma praegu kosta, – lühidalt, hobune peatas hullumaja ukse ees, ilma, et ma oleksin teadnud, et ta see on. Seda maja olin ma üksi jõe poolt silmitsenud ja aimasin umbes, et ta sääl küljes on." [---] "Alles selle väljanägemine ja teenrite nüüd rohkem nähtavale tulnud viisakuse puudus, äratasid minus esimest kahtlust. Aga alles siis, kui mulle mu enese, ehk küll musta, särgi asemele triibulist kliiniku oma pakuti, rääkisin ma vastu, aga nähes, et see ei mõjunud, et mu kõne siin paigas üleüldse midagi ei mõjunud, andsin ma järele. Nad juhatasid mulle saali, viie või kuue haige voodi vahele ühe tühja voodi, mida ma vastu võtsin. Kajakõne kuuldus jälle, üks haigetest hõõrus hambaid. Alles nüüd märkasin ma, mis oli sündinud: Mina olin Tartu hullumaja vang." ^[1]

 

KASUTATUD ALLIKAD:

Vikipeedia. Juhan Liiv. https://et.wikipedia.org/wiki/Juhan_Liiv (24.04.2020).

---

[1] Vikitekstid. (1921). Enesest ja teistest. Juhan Liivi kogutud teoksed I. [E-raamat]. Tartu: Noor-Eesti kirjastus. Lk. 21, 23–24. https://et.wikisource.org/wiki/Juhan_Liivi_kogutud_teoksed_I (24.04.2020).