3.4. Endine Tartu Veterinaariainstituut - I osa

Vene Keisririik vajas veterinaaria-alase haridusega inimesi, kuna impeeriumit laastasid pidevalt loomataudid. Varasemalt  oli õpe seotud Tartu Ülikooli arstiteaduskonnaga, kuid vajadus oma kooli ning hoonete järele muudkui kasvas. Algul töötati Ülikooli tänava ruumides, kuid juba 1856. aastal osteti Vene tänava ja Meltsiveski tiigi kalda vahelisel alal paiknenud krunt. Graafikalehel "Tartu (Dorpat)" on kujutatud vaadet Tartu linnale ning vasakul on kujutatud Veterinaariainstituudi õppehooneid, mille ühte külge ümbritses Meltsi või Meltsiveski tiik [1] ning taga paremal paistab Jaani kiriku torn.

Wilhelm Siegfried Stavenhagen. Tartu (Dorpat). Leht albumist "Album Livländischer Ansichten" (1866). Graafika. Terasgravüür/paber. Mõõtmed: lehemõõt 25,3 x 32,4 cm; plaadimõõt 20 x 26,7 cm. EKM j 37349 G 23991. Eesti Kunstimuuseum SA. http://www.muis.ee/museaalView/1123267


Tartu Veterinaariakool loodi 1848. aastal ning õppetööga alustati 1849. aasta jaanuaris. Eriti märgiline on see, et väikeses Tartus pandi esimesena alus veterinaaria-alasele haridusele ja teadustööle Venemaa impeeriumis. 1873. aastal nimetati kõrgkool ümber Keiserlikuks veterinaarinstituudiks[2] ning selle juurde loodi 3-aastase õppeajaga veterinaarvelskrite kool (tegutses aastatel 1874–1918). 1887. aastal asutati instituudi juurde bakterioloogiajaam. 1918. aastal katkestas kool Tartus tegevuse. Viimased diplomid lõpetajatele anti välja  1918. aasta veebruaris veel Tartu Veterinaariainstituudi nime all. 1918. aasta sügisel oli kool lühikest aega saksakeelse õppekeelega. 1919. aastal avati Tartu Ülikoolis eesti keelne loomaarstiteaduskond. Nõukogude okupatsiooni ajal loodi 1951. aastal Eesti Põllumajanduse Akadeemia, mis koondas enda alla nii veterinaaria kui loomakasvatuse ja põllumajandusega seotud erialad. Tänapäeval kannab kool nime Eesti Maaülikool, kuigi nimed ja valitsev kord on küll aja jooksul muutunud on veterinaaria-alane õpe jätkunud järjekindlalt edasi tänase päevani.

Keemialabor. (u. 1890-ndate lõpp). ÜAMF 117:101. Tartu Ülikooli muuseum. https://dspace.ut.ee/handle/10062/55483?show=full

Tartu Veterinaariainstituudi anatoomia muuseum. (u. 1890-ndate lõpp). ÜAMF 117:105. Tartu Ülikooli muuseum. https://dspace.ut.ee/handle/10062/55483?show=full

Tartu Veterinaariainstituudis kestis õppetöö kokku neli aastat ning õppekeeleks oli algul saksa keel, hiljem sai selleks vene keel. Koolis õpetati nii erialaaineid (põllumajanduslikud- ja veterinaaria-alased ained) kui ka üldaineid, mida andsid Tartu gümnaasiumide õpetajad ning Tartu keiserliku ülikooli õppejõud. Instituuti võeti õppima vähemalt 16-aastasi noormehi, kes olid lõpetanud gümnaasiumi, vaimuliku seminari või reaalkooli. Esimese järgu 4-aastase teaduslik-praktilise kursuse jooksul (gümnaasiumi või kõrgema kreiskooli hariduse baasil) valmistati ette veterinaare ning kooli lõpetanu sai veterinaari kutsetunnistuse ja töö kaitsmise korral magistrikraadi. Teise järgu 3-aastase õppe korral (eeldusena nõuti küllaldast saksa ja vene keele oskust, aritmeetika nelja põhitehte ja ladina tähtedega kirjutamise ning kirjutatu lugemise oskust) koolitati välja veterinaari abisid kuni aastani 1852. Hiljem said veterinaarvelskriks need, kelle teadmised lõpueksamil osutusid ebapiisavaks.

 

 

KASUTATUD ALLIKAD:

Ajalooarhiivi fondiloend. Tartu veterinaariainstituut - EAA.404. https://www.eha.ee/fondiloend/frames/fond_prop.php?id=2247 (08.07.2020).

Eesti Kunstimuuseum digitaalkogu. Wilhelm Siegfried Stavenhagen Vaade Tartule. https://digikogu.ekm.ee/ekm/search/oid-5794/?searchtype=complex&searchtext=tartu%20linn&offset=55 (28.04.2020).

Ernits, Enn & Järvis, Toivo (koost.).(2018). Meenutusi. 170 aastat loomaarstiõpet Tartus. Tartu: Eesti Maaülikool.

Kultuurimälestiste riiklik register. 7071 Tartu Ülikooli Veterinaarkliiniku hoone. https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=7071 (09.04.2020).

Kärdla, Eevi (koost.). (2005). Tartu vanadel fotodel/ Tartu in Old Photos. Tallinn: Tänapäev.

Rennit, Marge & Telve, Keiu (koost. ja toim.) (2019). Üle jõe Tartu. Paigad, lood ja inimesed. Tartu: Tartu Linnamuuseum.

Vikipeedia. Tartu veterinaariinstituut. https://et.wikipedia.org/wiki/Tartu_veterinaariinstituut (09.08.2020).


[1] Meltsi või Meltsiveski tiik oli veekogu Tartus Ülejõe piirkonnas.

[2] Tartu Veterinaariainstituut, vene kirillitsas: Дерптский (Юрьевский) ветеринарный институт ning saksa keeles: Kaiserliche Veterinair-Institut zu Dorpat.

Kommentaarid